02/01/2018

Vana aasta põletusmatused

/Leegi kirjutab/

Küll maailm on ikka kummalisi traditsioone täis. Siin Ecuadoris, Cuenca linnas, ei näinud me ainsatki noort ega vana aastavahetusel jalutamas õllepudel käes või muidu taaruval sammul. Selle eest aga olid tänavad, autode ja majade katused täis värvilisi inimmõõtmelisi nukke, kellele kõigile hiljemalt keskööl tuli otsa pandi!

Ecuadorlased jätavad vana aasta mured-hädad maha just selliste… ühtaegu kihvtide ja hirmsate nukkudega:-).

Me tahtsime näha, mismoodi nad siin aastavahetuseks valmistuvad. Sel puhul läksime 31. detsembri keskpäeval linna uudistama. Meil on Cuencasse 15 km pikkune autosõit. Õhtuks olime endale kesklinna hotelli võtnud (kõigest 20 USD meile kolmele hommikusöögiga). Nõnda ei pidanud me pikka serpentiinirikast koduteed öösel sõitma ja samas saime suurlinna melu maksimaalselt kogeda. 🙂

Nüüd siis Vana Aasta õhtuks valmistuva Cuenca keskpäevased pildid:

Tumedanahaline nukk õhtust põletusmatust ootamas 🙂

Vana aasta ärasaatmiseks müüsid kõik nurgatagused hirmsaid ja vähemhirmsaid maske, hinnad 2-5 USD/tk. Maskid kujutavad tuntud ja vähemtuntud nägusid, tegelasi jagub poliitikutest kuni muinasjutu tegelasteni.

Nii maskid kui parukad on Ecuadoris moes 31. detsembril.

Näide sellest, kuidas maskimüüja on ehtinud ennast parukaga

Kollid tänaval, kes astusid julgelt ligi ja küsisid meilt kommiraha pildistamise eest.

Selliseid rohelisi “2018” jublakaid müüdi tänavanurkadel. Kummaline oli see, et enamikel oli kirjas “RUSSIA” trükitähtedega – meid jäigi vaevama küsimus, mis on ühist ecuadorlastel ja venelastel? Olgu öeldud, et Lõuna-Ameerikas ei meenu meil ainsatki kokkupuudet ei kaudselt ega otseselt vene turistiga…

Kass elu üle mõtlemas ja nukk – pahaaimamatult õhtut ootamas 🙂

Leidsime koha, kus valmistati ette kujude põletamist. Päris hiiglaslikud kujud, kas pole!?

Leidsime tänava äärest ühe pärisnuku kah 😀

Ulvi nukkude meisterdamist pildistamas. Nukud tehakse eelkõige papist ja saepurust, selga tõmmatakse neile kas värvikihid või päris riided.

Veel nägusid, maske, parukaid, tõesti tuhandetes variatsioonides

Turuesine plats ja tumedatest pilvedest lähenev raju äiksevihm.

Isegi Scooby-Doo ei pääse põletamisest 🙂

Külastasime läheneva äiksevihma eel suurt laadaplatsi, kus müüdi tohututes kogustes nukk-kujusid

Ja siis ta tuligi! Kohale jõudis marutav äiksepilv koos suurte rahekuulidega. Tipphetkel ei kuulnud me autoga sõites üksteise häältki, sest jääkuulid peksid nii intensiivselt vastu auto esiklaasi. Asfaldil voolas vesi jõgedena, rahekuulid vormisid libedad teelõigud, eriti pöörangutel ja ülesmäge sõites. Nii me siis sõitsime pool tundi rahetormis, kuni auto esiklaasi alla kogunes mitu korralikku peotäit kohalikku “Ecuadori lund”.

Vana Aasta viimane päev ja bikiinipilt (Joanne aias) troopilises Ecuadoris – kas pole tore, lumega!? 😀

Söötsime-jootsime-jalutasime oma majapidamises koerad Lucky ja Daisy ning oligi meil aeg suunduda õhtusesse linna aastat vahetama. Ega see Cuencasse sõit nii lihtne polnudki- meile olid ehitatud kolme kohta äärelinnas teetõkked, kus noored peatasid autosid ja küsisid kommiraha. Noh, nagu meie kadri- ja mardisandi kombed. Enne edasi ei saanud, kui olid väikse sümboolse annetuse teinud :). Kas pole mitte kummalime traditsioon – poisid olid riietunud tüdrukuteks, tegid tantsusamme ja -šõud, hõõritasid puusi ja mängisid vahel koguni prostituute :).

Puusi hõõritav “prostituut” tegi meie autokapotil šõud ja enne edasi ei lasknud, kui olime talle raha annetanud.

Cuenca kesklinna jõudes parkisime auto ära, otsisime oma hotelli üles, panime paar asja hotelli hoiule ning läksime ööelu uudistama.

Meie hotellis oli selline lahe kaart. Kuna eestlasi siin enne pole käinud, kleepisime esimese sildi oma nimedega ise Eesti koha peale.

Mnjaa, nad ikka tõesti näevad vaeva Uueks Aastaks valmistumisega! 🙂

Suuremad ja väiksemad kujud, mis südaöö saabudes keset tänavaid maha põletati.

Pilt illustreerib, kuidas ka siin mööduvad autod peatati ajutiste tõkkepuudega (köiega) ning enne edasi ei lastud, kui mõni münt maksti. Tegelikult jäeti ka valikuvabadus maksmisel – kes ikka ei tahtnud, see akent ei avanud rahaküsijatele.

Järgmine tõkkepuu Cuenca kesklinnas, kus autojuhid maksma pidid

Kariibi mere piraadid?! Päris suured kujud sedapuhku. Taustaks mürtsus valju muusika

Järjekordne maskeeritud “kaunitar” puusi hõõritamas 🙂

“Kaunitar” tantsu eest raha küsimas autojuhilt

Saime Ulviga endale sellise kolli seltsiliseks, Jassu tegi pilti 🙂

Vat need kutid ja šõumehed olid meie lemmikud – nad tegid oma tantsušõud sihukese särtsu ja energiaga, viledega alailma vilistades, et olime neist sama lummatud nagu taamal kogunenud publik- fännclub. 🙂

Nad aina hüppasid, kargasid, tantsisid ringi ja väga andekalt sinnajuurde rütmi vilistades 🙂

Kes tahtis, sai tänavatelt ka snäkki ja lihavardaid osta. Meie ei tahtnud, sest olime õhtuks kodus söönud uhke ahjukartuliprae eestipärase küüslaugu-punapeedi salatiga.

Ja siis see hetk tuli! Aastanumbri vahetumine! Läksime parima vaate saamiseks meie hotelli katuseterrassile. Ja tõesti – siit avanes hunnitu vaade linnale!

Cuencas laseb igaüks ilutulestikku, kus heaks arvab ja kes heaks arvab. Sellist linna enda poolt korraldatud šõud pole. Ilutulestik hakkas juba 10 minutit enne südaööd pihta, täistunni lähenedes paugud intensiivistusid. Vaatasime kogu seda lummavat ilu, mõtlesime tänulikult ootamatult ajalooks saanud eelmise aasta peale ja pistsime pintslisse igaüks 12 viinamarja, seega 12 erisoovi! Nimelt ecuadorlastel on kombeks Uue Aasta saabumise puhul süüa 12 viinamarja ja iga söömise ajal midagi soovida. Nii tegime meiegi 🙂

Nüüd mõned ilutulestiku pildid:

Otse meie hotelli all tänavatel põletasid inimesed oma vana aasta hirmud, mured, ebaõnne nukkude näol. Kui nukk üleni põles, hakkasid inimesed üle põlevate nukkude hüppama – noh, nagu meie Jaanipäeva lõkketraditsioon! Sellele, kes vähemalt 3x üle lõkke hüppab, pidavat eriti hea uus aasta tulema 🙂

Hommikul ärkasime hotellis üles ja meie üllatuseks polnud ainsatki märki alles, mis reedaks, et alles oli aastavahetus. Nimelt käisid varahommikul teepuhastusmasinad ja korjasid kokku prügi ning lõkete tuhahunnikud. Tänavad lausa läikisid puhtusest!

Kusjuures, pidigi nii olema, et Cuenca linnavalitsusele eriti ei meeldi see nukkude tänaval põletamise traditsioon, aga seda siiski tolereeritakse. Soovitatavalt ei tohi oma lõkkeid teha asfaldile (raske auke parandada) ja trammiteedele. Igatahes oli meie jaoks rõõm, et seda ca 100-200 aastat vana traditsiooni pole linnaelanike ja turistide rõõmuks ära keelatud.

* * *

1. jaanuar, õhtul kell 22.00 – Nii, nii, just hetk tagasi elasime kõik üle suurima maavärina, mida keegi meist tundnud on. Ulvi istus Joanne majas tugitoolil, mina lamasin voodis Luckyga ja Jassu vaatas allkorrusel telekat ning korraga tundsime, kuidas ümberringi kõik väriseb ja kõigub, meist endist sõltumatult. Ütleme nii, et kui need paar sekundit läbi said, oli südame alt kõhe küll. Vat siis, kui sisutihe aastavahetus : rahe- ja äiksetorm Vanal Aastal ning nagu troopilises Ecuadoris lumeüllatusest vähe oleks – siia otsa Uuel Aastal kohe maavärisemine 🙂

* * *

Kallid blogi lugejad!

Head ja lennukat Uut Kirju Koera Aastat 2018 meilt kõigilt! Teie Jassu, Leegi, Ulvi ja veel tervitavad rõõmurullidest koerad Lucky – Õnn (pildil) ja Daisy – Karikakar!